Elukestev õpe, robotiseerumine, pensioniea nihutamine, emapalk, kolmanda lapse toetus – see kõik on nagu silikoonrinnad seksinukule, kirjutab kirjanik Kaur Kender.
- Kaur Kender Foto: Postimees
Kui võtta praegu 15-24aastaste inimeste arv ja ekstrapoleerida tuimalt, siis on aastal 2024 25–34aastaseid inimesi Eestis umbes 140 000. Ja aastal 2029 on neid ainult umbes 120 000. Mõtle korraks. 190 000 täna. Ja 14 aasta pärast ainult 120 000. Muidugi on see tuim arvutus. Elus tulevad ette mustad luiged. Sõjad. Katkud. Muu. See on küll kindel, et neid lapsi, kes on sündimata jäänud, enam sündida ei saa. Aeg on möödas.
Praegu sünnib Eestis aastas kuskil 13 500 last aastas. Ja seda olukorras, kus 25-34aastaseid on ajalooliselt väga massiivselt. Mis sa arvad, kui palju sünnib lapsi 15 aasta pärast, kui 25-34aastaseid on kolmandiku võrra vähem? No vaat. Rein Taagepera kirjutas 2005 demograafilisest vetsupotist. Tead, mis: see on kohe käes.
Noori ei asenda miski
Paljut ma ei tea. Aga seda tean, et inimesi, eriti noori inimesi, ei asenda mitte miski. Elukestev õpe. Robotiseerumine. Pensioniea nihutamine Surematu Kaštšei vanuseni. Emapalk. Kolmanda lapse toetus. See on kõik nagu silikoonrinnad seksinukule. See ei asenda noori.
Ja pole mõtet sokkida, et Island saab hakkama 300 000 inimesega. Island on saar ja neil kasvab rahvaarv stabiilselt. Neil ei ole sellist struktuurset probleemi, et noorte arv läheneb üha kiiremini nullile ja pensionäre tuleb üha juurde.
Mida siis teha? Reformierakonna poliitika on olnud suuresti ainuõige. Majandus kohendab ennast ise. Patsientide omaosalus meditsiinis tuleb teha suuremaks, et meditsiin oleks kättesaamatum. Hammaste raviks ei tohi raha eraldada, eriti vanadele, sest hammaste lagunemisest saavad alguse paljud tervisehädad, mis kiiremini hauda viivad. Ainult vanade kiire suremine saab kahandada noorte koormat.
Tähtis on suunata raha rahvuslusse
EV 100 tähistamine 24 miljoni euro eest aitab jätta ravimata kümnete tuhandete vanade inimeste hambad. Aga kui õnnelikud nad on pudistades: mu iffamaa, mu õnn ja lõõm! Selliseid asju on vaja massiivselt.
Muidugi on jätkusuutmatud nii haridus-, kultuuri- kui sotsiaalpoliitika. Sest just umbes aastaks 2022 lõpeb ära Euroopa raha, mis praegu on üle 20% riigieelarvest. Aastaks 2022 peab olema surnud võimalikult palju praegu hiiglaslikust kultuuri- ja sotsiaaleelarvest raha saavaid inimesi. Sest teisiti ei jää see riik püsti. Aga mis meile siis lõpuks kõige tähtsam on? Ikka oma riik ju. Heil eestimeelne! Vanemate inimeste surmad tõstavad ka tohutult SKTd per capita, eks ju.
Ma usun, et see surmade Excel on iga päev Taavi Rõivase ekraanil. Sest mitte miski muu kollapsist ei päästa. Noortele loota ei saa.
Schengeni lagunemine on ainult hea uudis. Noored on nimelt sellised inimesed, kes on paindlikud. Neil on võita palju ja kaotada vähe. Nad saavad teha otsuse, et kuna nendesuguseid on siin üha vähem, siis viivad nad oma alles algava elu mujale. Ja see 120 000 25-34aastast inimest Eestis 2029 võib osutuda märjaks unenäoks, kui piirid jäävad lahti, nagu nad praegu on. Noored võivad lahkuda. Sest keskkond on üha kurjem.
Vanad inimesed domineerivad ühiskonnas igal alal
Seda nimetatakse ka konservatiivsuseks. Neid on ka üha rohkem. Mitte ükski noortele sobiv asi ei saa seaduseks. Ei samasooliste abielu lubamine, ei kanepi legaliseerimine. Mitte miski. Riik keskendub vanade rahustamisele. Aga noored saavad aru, et see on ainult Ida-Euroopa probleem. Ainult Poola, Ungari, Tšehhi ja teised, nende hulgas ka Eesti, on noortevaenulikud. UK, Kanada, USA aga mitte. Ka Saksamaa ja Rootsi veavad välja. Aga Ida-Euroopa ei vea. Ja Eesti on esimene doominokivi. Eestil on eksimisruumi kõige vähem. Meie riiklik kultuurieelarve on kõige suurem. Me oleme kõige konservatiivsemad.
Mis sa arvad, mitu last sünnib Eestis aastal 2024, kui tuleb suur noorte väljaränne ja 25-34aastaseid inimesi jääb ainult 60 000? Siin võiks korra küsida, et kas meil oleks ikkagi pagulasi vaja. Eriti just majanduspagulasi, neid ettevõtlikke inimesi, kes on valmis rändama võõrasse riiki lihtsalt selleks, et paremini elada. Kas mitte just majanduspagulased ei meenuta meile kõige rohkem meie enda eesti noori, kes on siit aastatega ära läinud? Ja lähevad muudkui veel.
Kas need noored, eriti noored mehed, kui nad tuleksid 5000-10 000 kaupa aastas, ei suudaks tagada seda, et riigil ei tuleks vanu inimesi lihtsalt surnuks piinata? Aga see on ju absurd.
Kuid numbrid on sellised. See ei lähe ilusamaks. Kaugemale aga küll. Iga valimistsükliga muutub riik konservatiivsemaks, kurjemaks ja noorte- ja eluvaenulikumaks. Pensione tuleb tõsta! Seega, ma arvan, et midagi ei ole teha. Vanade mäss, sel päeval, kui nad saavad aru oma saatusest, saab olema groteskne ja naeruväärne. Aga viljatu. Sest noori ei asenda mitte miski.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.